Wednesday, November 24, 2010

Kolime siit uude kohta!


Kui sind huvitab suitsetamise teema ja sa tahaksid jätkata blogilugemist; või kui sa sattusid siia puhtjuhuslikult, kuid jutud polnudki väga hullud ja sa sooviksid lugeda veel ning ehk isegi arvamustki avaldada, siis me kolime oma blogi uuele aadressile. http://www.allencarr.ee . Kui sa oled sinna jõudnud, siis ei ole blogi enam raske leida. Seal võid leida teemasid nagu: miks suitsetamsiest loobumine paksuks teeb, kui suur vahe on enesetundel sõltuvalt, kas sa oled suitsetaja või mittesuitsetaja, erinevaid videosid ja suitsuteemailisi uudiseid. Loodame, et võtad meie aruteludest osa, sest ma kirjutan seda blogi just sinule.

Taaskord, tule ja leia meid aadressil http://www.allencarr.ee

Edu!

Thursday, October 14, 2010

Suitsust loobumine rikub su tervise! - Aivar Riisalu


Ma ei suutnud täna uskuda oma kõrvu, kui Riigikogu liige ja lorilaulik, härra Riisalu, andis Õhtulehele intervjuud, peale või enne kopsukontrolli, mis viidi läbi Riigikogu ruumides.

Riisalu avaldas nördimust, et peale mahajätmist hakkasid tervislikud näitajad alla käima - tal avastati astma ning ta võttis kaalus 14 kilo juurde. Samas kui ta tervis oli suitsetajana kui prillikivi ja ta võis teha vabalt 2 pakki sigarette päevas, ilma, et see absoluutselt tema tervist oleks kahjustanud. Mis veel uskumatum - ta kutsus kõiki suitsetajaid jätkama suitsetamist!!!

Kas tõesti on rahva poolt valitud Riigikogu saadik ja TV3 teledebati kuldaju nii kurmause pime, et arvab, et tema tervise rikkus suitsetamisest loobumine? Kas ta targa inimesena oskab seda fenomeni lahti seletada? Mis juhtub inimesega, kui ta ühel päeval lihtsalt lõpetab mürgise vingu sissehingamise? Inimese keha hakkab puhastuma! Tema tervislikud näitajad hakkavad paranema!

Kaalust võtavad juurde vaid need suitsust loobujad, kes asndavad ühe nälja teisega. Ma olen selle pikemalt lahti kirjutanud siin. Ta ei võtnud kaalus juurde, sest ta jättis suitsetamise, vaid sellepärast, et ta üritas toiduga täita tühja kohta, mille suitsust loobumine tekitas.

See, et Riisalul tervis käest läks, ei olnud põhjusel, et ta suitsetamise maha jättis, vaid seetõttu, et ta kunagi alustas! Kui ta tõepoolest selles suunas nii pime on, siis on riigi tubakapoliitika ikka tugevasti kreenis! Kui riigikogu liige - institutsioon, mis võtab vastu seadusi, mis meid igapäevaselt puudutavad- soovitab inimestel suitsetamist mitte kunagi maha jätta, siis kellele need "Loobu suitsust" reklaamid suunatud on? Miks nad tõstavad aktsiisi, et suitsetamist vähendada ja samas soovitavad, et ärge jätke suitsetamist. Rahvas ei valnud 101 inimest selleks, et oleks kellele palka maksta. Kuidagi võiks selle raha siiski välja teenida. Miks üldse kutsuda üles inimesi suitsetamist loobuma, kui see rikub nende tervise?

Kui ta soovitab inimestel suitsetamist mitte maha jätta, siis miks käitub kahepalgeliselt ja tegutseb täpselt oma soovitustele vastupidiselt? Miks ta ise sigaretti ette ei pane ja enda tervist sel viisil ei paranda? Kas ta soovitab inimestele halba, teades, et on ise mittesuitsetajana paremas olukorras?

Väga murettekitav, et on arvamusliidreid, kes on sellised lühinägelikud ja kibestunud endised suitsetajad (Riisalu, kui te tahate suitsetada, siis pange see ette, keegi ei keela!!). Inimestel on niigi hirm suitsust loobumise ees ja nüüd keegi, kes usub, et teie, härra Riisalu, teate millest te räägite, otsustabki, et ei üritagi suitsetamist maha jätta, sest kardab enda tervist ära rikkuda. Teil ei ole õigust ära kasutada olukorda, et teie väljaütlemisi tihedamini kajastatakse ning külvata rumalust ja hirmu. Häbi!

Video asub siin

Thursday, August 26, 2010

NARi (nikotiini asendusravi) uus suund

John Dicey, Allen Carr’i Easyway International’i peadirektori, kiri toimetajale,

Härra, ma aplodeerin teile artikli eest, kus te räägite valitsuse väärast lähenemisest sõltuvushaigete ravimisele, kus nad jäetakse pikalt metadooni kasutajateks (“Addicted To Failure” („Sõltuvus läbikukkumisest“), Leading Articles, August 24).

Ma tõepoolest palvetan, et ka ülejäänud UK meedia võtaks konkreetsemalt ette selle jama, mis puudutab paljuski sõltuvuste ravi. UK valitsuse lähenemine suitsetamise vähendamisele, mida juhivad teadus- ja meditsiiniasutused, kelle kinnisideeks on ravimite väljastamine, on peaaegu täielikult keskendunud ravimaks nikotiinisõltuvust nikotiiniga. Allen Carr maksis oma elu ajal kõrget lõivu, kui ta üritas rahvani tuua selle, „Kuningas on alasti“ stiilis rumaluse, mida suitsetajatele riigi poolt pakutakse. Teda välditi, rünnati ja solvati nende samade meditsiini- ja teadusasutuste poolt, kes peavad nüüd pea norus tunnistama enda kulukat apsakat. Selle prohmaka kogumaksumust ei saa arvestada isegi ainult kümnete miljonite maksumaksja naeltega, vaid pigem kümnete tuhandete kaotatud eludega, mille oleks võinud päästa, pakkudes efektiivset viisi suitsetamine maha jätta.

Kuid skandaal ei lõppe veel siin. Need samad meditsiini- ja teadusautused, kes nõudsid suitsetamise maha jätmisel ravi kasutamist, mis ei ole mitte ainult ebaefektiivne, vaid ka sõltuvust tekitav, väidab, et parim tegevussuund on määrata suitsetajatele nikotiini asendusravi mitte sõltuvuse ravi osana, vaid uue, „kahju vähendamise“, programmina. Selline täielik suuna muutus kuuluks Monty Pythoni satiiri hulka, kui see ei oleks nii ärevust tekitav. Hoolimata, et nende nikotiini asendusravi poliitika, enam kui viimase kümne aasta jooksul, on läbi kukkunud, on samad inimesed, kes kasutavad sama veidrat ja vigast teadust, võtnud jalge alla sama hullu suuna. Suudate te ettekujutada ravimitööstuse rõõmu, kui nad seda uudist kuulevad? Nad ei pea enam finantseerima uuringuid, mis peaksid tõestama, et nikotiini sisaldavad nätsud ja plaastrid ravivad suitsetamist – meditsiini- ja teadusasutused on lähedal sellele, et nikotiinisõltlastele määratakse eluaegne nikotiini ravi... Jah, kogu ülejäänud eluks. Kas tõesti ei pane see kedagi üllatama, kelle eestjuhimisel taolisi poliitikaid meditsiini- ja teadusasutustes siin riigis vastu võetakse?

Kui palju lihtsam oleks rakendada teadmisi ja oskusi, mis muutsid Briti enda Allen Carr’i Easyway meetodist ülemaailmseks suitsetamisest vabanemise fenomeniks? On viimane aeg, et vaimuhaiged vabastataks hullumaja juhtimisest ja pandaks etteotsa keegi, kes teab, mida ta teeb!

John Dicey
Worldwide Director
Allen Carr’s Easyway To Stop Smoking


Wednesday, August 25, 2010

Suitsetamine autos


EL riikides on on viimasel ajal tihenenud diskussioon, kas keelata suitsetamine autodes või mitte. Nagu ikka on keelajaks inimesed, kes näevad probleemi ainult ühe mätta otsast. Eesmärk on ju tegelikult kõigil alati üks – vähendada suitsetamist. Seni on võetud jalge alla totaalse keelamise tee. Unustatake, et ajaloos on mitmeid näiteid, et keelamisega ei saavutata midagi ja taoline ettevõtmine on pea eranditult alati lühiajaline. Tekivad lihtsalt uued viisid ja uued allikad. Aga eks igal uuel valitsusel on tarvis mingi märk maha jätta ja kust oleks kergem võtta ideid kui ajaloost.

Miks tuleks suitsetamine nende arust ära keelata. Esiteks tuuakse alati argument, et roolis olev juht peab eelkõige tegelema autojuhtimisega ja kõik kõrvalised tegevused segavad keskendumist. Loomulikult on probleemiks ka teised autos istuvad inimesed, kes seda vingu endasse imema peavad. Endise suitsetajana tean, et ei ole midagi hullemat, kui kuum sigareti ots jalgade vahele kukub – oh seda siplemist ja tuha otsimist.

Kuid mina näen, et roolis suitsetamise keelamine ei täida enda eesmärki. Paljud ei suitseta roolis ega autos – ega nad seepärast suitsetamist maha ei jäta. Igaüks, kes arvab, et suitsetamine pärsib suitsetaja keskendumist, ei ole kunagi suitseaja olnud. Suitsetaja suitsetab just selleks, et keskenduda, hoolimata, et toimumas on tegelikult hoopis vastupidine protsess.

Ma ei oska öelda kumb on ohtlikum autojuht – see, kes roolis suitsetab ja kogemata koni jalge vahele pillab või see, kes on närvis, sest ei saa enda kasvavat suitsetamise vajadust rahuldada. Kõrgkoolis käies olin ma teadlik, loengupikkus 1,5 tundi oli minu jaoks liig, sest peale 45-60 minutit ei olnud ma enam keskendunud ja ei jõudnud pausi ära oodata.

Ei tohi alahinnata passiivset suitsetamist ja loomulikult on igal inimesel õigus puhtale õhule, kuid seda saavutada läbi totaalse keelamise. Ma ei ole kindel, et see ühtegi suitsetajat aitab. Mida rohkem sa suitsetamist suitsetajale vaenalsena kujutad, seda suuremaks sõbraks ta talle saab. Mida enam sa üritad teda keelata ja sundida, seda enam ta vajutab kannad maasse...

Mis oleks lahendus? Avalik diskussioon suitsetajatega. Suitsetajad ei ole rumalad ega pimedad. Küll on kahjuks enamuste sutisetajate huvigruppide eestvedajateks inimesed, kes on otseselt või kaudselt tubakafirmade palgal ja kelle huvideks ei ole absoluutselt suitsetajate õigused, vaid kasumi säilitamine. Nendega diskuteerida ei ole mõtet.

Suitsetajad teavad, et suitsetamine kahjustab enda ja teiste tervist. Kogu ühiskond on nad lihtsalt nii nurka surunud, häbiposti naelutanud. Suitsetajaid koheldakse kui pidalitõbiseid, kellest kaarega mööda minnakse. Samal ajal ei tee ju suitsetajad midagi ebaseaduslikku. Kas suitsetaja tahab enda laste tervist mürgitada? Loomulikult mitte. Isegi selle arvamine on absurdne. Lahendus oleks inimlik lähenemine. Kui keelata suitsetamine autodes, siis tuleks jõuda olukorrani, kus hoidutakse suitsetamisest mitte trahvikartuses, vaid see on teadvustatud valik.

Thursday, July 29, 2010

Seksijärgne suits


Tubakatöösturid on aastakümneid reklaaminud suitsu kui seksijärgset naudingut. Kõik me teame stseene filmidest, kus paarike rahmeldamisjärgselt voodi peatsis istub ja suitsetab. Kas seksijärgses suitsus on tegelikult ka midagi erilist?

Eeldades, et sa oled suitsetaja ja seksiks kulunud aeg on pikem kui 5 minutit, siis tõepoolest naudib suitsetaja seksijärgset sigaretti. Just nagu ta teeks seda peale trenni, peale mingit tööd, peale õhtusööki. Seksides vabanevad inimese kehas endorfiinid ja ta lõdvestub täeilikult, kuid kehast väljuv nikotiin tekitab kehas pinges oleku, seepärast süüdataksegi peale seksi - unustatakse, et ka mittesuitsetaja naudiks mõnusat seksijärgset olekut ja kogu au saab endale sigaret.

Suurim probleem aga on selles, et ka mittesuitsetajad usuvad, et seksijärgne suits on midagi erilist. Nüüd tuligi välja miski, mida oleks võinud pidada uskumatuks mõned aastad tagasi - nikotiini sisaldavad kondoomid.

Tänapäeval, kui kõik räägivad suitstamise kahjulikkusest, on unustatud, miks seda üleüldse tehakse ja suitsuvaba nikotiini aidatakse manustada igal mõeldaval moel. Tubakatöösturid võtavad pidevalt üle firmasid, kes toodavad suitsuvabu nikotiini manustamise preparaate - nätsud, plaastrid, kommid.. (varsti ka kondoomid). Isegi arstid soovitavad nikotiini patsientidele, kes üritavad suitsetamisest loobuda. Nikotiin asendatakse nikotiiniga.

Küsimus tekib, et kuidas aitab see suitsetamisest loobuda... Kui keha hakkab nikotiini nõudma pannakse kondoom peale ja käiakse sellega ringi?

Selge on see, et mitte keegi maailmas peale teie, ei ole huvitatud, et te vabaneksite nikotiinisõltuvusest. See on täiuslik narkootikum - selle manustamine ei muuda sõltlast ebaadekvaatseks, selle füüsilised võõrutusnähud on pea olematud, see on seadusega lubatud ja selle tarvitamist soodustatakse igati, valitsus arvestab sellelt laekuva rahaga. Iga 5 aastane põngerjas võib minna apteeki ja osta endale nikotiini sisaldavaid nätse. Need nätsud sisaldavad täpselt seda sama ainet, mida sigaretid ja millest loobumine niivõrd raske on, et kümned tuhanded loobuvad igal aastal pigem oma jäsemetest, kui sellest ainest.

Kuigi idee nikotiiniga kondoomidest võib tunduda jabur, näib, et see tuleb USAs müüki juba järgmisel aastal. Kas selleks, et aidata inimestel sõltuvusest vabaneda? Absoluutselt mitte - vaid selleks, et säilitada inimeste sõltuvus, selleks, et meelitada uusi noori seda proovima ja jääma sõltuvusse. Seda näitab ka juba toote kirjeldus, kus kirjutatakse: "Kuna nikotiin on looduslik stimulant, muudab erutav kumm seksi veelgi nauditavamaks ja vaheldusrikkamaks." Suunatud nii sõltlastele kui ka veel mittesõltlastele.

Friday, July 16, 2010

Šokiteraapiaga suitsetamise vastu


16. juulil.2010 avaldas uudiste- ja meelelahutusportaal Delfi Rahva hääle rubriigis ühe fantastilise artikli, mis räägib suitsetamise ennetus- ja võõrutustööst ühes koolis. See kajastab suurepäraselt seda lähenemist, mida noortele alternatiivideta pakutakse. Kõik baseerub šokeerimisel ja hirmul – näidatakse hirmsaid suitsetaja kopsu pilte, räägitakse, mis aineid sutisetaja endasse tõmbab, millised tervise riskid tekivad jne. Räägitakse põhjustest, miks noored ei peaks suitsetama. Kas tõepoolest mõni noor ei ole veel neist põhjustest teadlik? Ma usun, et iga terve mõistusega suitsetaja Eestis on teadlik suitsetamise hävitavast mõjust tervisele. Kuid mitte keegi ei suitsetagi põhjusel, miks ta ei peaks seda tegema. Mitee keegi ei suitseta sooviga saada endale kopsuvähk või eesmärgiga enda hamabd ära rikkuda. Ainus, mida need ennetajad teevad on – nad kinnitavad fakte, mida noored teavad niigi, kas rohkem või vähesemal määral.

Selline lähenemine on ebaefektiivne ja ebameeldiv. Allen Carr’i meetod on 100% vastupidise lähenemisega. Me ei räägi põhjustest, miks te ei peaks suitsetama, vaid me räägime põhjustest, miks te suitsetate. Noored arvavad, et nad ei jää sõltuvusse millegist, mis maitseb vastik ja mida nad justkui kontrollivad – nikotiin on väga kiiresti toimiv uimasti, tõenäosus on, et ta juba on sõltuvuses. Mitte niivõd füüsilises, sest nikotiini füüsilised omadused on pea olematud, vaid vaimses. Inglismaal läbi viidud uuringu põhjal saavad 83% noortest suitsetajad, kes on teinud kolm või enam sigaretti. See on kõrge number, mis näitab nikotiini kiiret toimet sõltuvuse tekitamisel. Just nagu me ei saa nuusutada kokaiini, et vaid tunda selle lõhna, nii ei saa me ka suitsetada sigaretti, et vaid tunda selle maitset – me saame suure koguse väga sõltuvust tekitavat ainet enda verre ja oleme teinud väga suure sammu sõltuvuse teel.

Kuid siin see suurepärane artikkel noorelt mittesuitsetajalt, kes nimetab end arancinaks.

Mina, suitsetajad ja tühja tööd tegevad loengupidajad


Minu sõbrad suitsetavad. Mitte kõik, aga enamus. Suitsu teevad ka minu eakaaslastest poole nooremad poisiklutid. Olen päevast päeva koos inimestega, kes suitsetavad, kes panevad koni igal õpetajavabal võimalusel ette, kuid ometi ei ole ükski neist täisealine. Minu silmade (ninaga hoian heaga eemale) jaoks on selline asi täiesti tavaline. Ometi tekivad peas küsimused, miks te seda teete? Kõige suurem „miks” tekkis mul hiljuti peale ühel loengul osalemist.

Juba nädal aega olin iga päev kõndinud mööda kuulutusest, millel seisis kutse loengule, teemaks suitsetamine ja selle kahjulikkus. Otsustasin, et lähen ka seda kuulama, mis sest, et ma suitsu ei tee. Ega need teadmised mööda külge ka maha ei jookse.

„Alguses hakkasin suitsu tegema 13 aastaselt, siis vahepael jätsin maha ja uuesti hakkasin tegema 15 või 16. Kuskil seal vanuses. Tegema hakkasin sellepärast, et ümberringi kõik tegid ja alguses tundus lahe olevat.” Tüdruk, 17-aastane.

„Mis sina siin teed?” küsib üks mu sõpradest. Mis mõttes mida mina siin teen… „Kuulama tulin!”. Tegelikult sain väga hästi aru, mida ta selle küsimusega mõtles. Heites pilgu üle väikese ruumi, mõistan, et kohal on ainult suitsetajad. Olen neid korduvalt näinud, suits näpu vahel. Kõige nooremad loengul osalejad on kaks 9-aastast poisikest. Tegelikult oleme sõpradega nendele lastele juba varemgi rääkinud, et suitsetamine on paha, ja et nad on selleks liiga noored. Aga kes meid kuulab? Keda nad üldse kuulavad? Kohalviibivatest suitsetajatest on kõige vanemad 14-aastased noored. Ainsad mittesuitsetajad selles ruumis peale minu on veel kooliarst ning sotsiaaltöötaja, nemad viivadki loengut läbi.

„Hakkasin suitsetama sõpradega peol, siis kui sai väheke joodud.” Tüdruk, 18-aastane.


„Suitsetamist alustasin ma juba ikka väga noorelt. Olin siis vist 11. Suitsetamist alustasin, sest tundus ju lahe koos sõpradega pidudel ringi käia, suits näpu vahel.” Poiss, 19-aastane.

Alustuseks loeb kooliarst ette natuke statistikat ja juba märkan haigutavaid nägusid. Kui aus olla, siis jätsid mõned arvud ning protsendid mul suu lahti. Kas tõesti 33% noortest suitsetab regulaarselt? Ja nendest 46% saavad tubakatooted kauplusest ise kätte? Müüjad poleks nagu tubakaseadusest kuulnudki.

„Proovisin ja see meeldis mulle. Leian lõõgastust ja rahu.” Poiss, 17. aastane, kes tõmbab 2-3 korda päevas piipu.

Olgu, statistika statistikaks, asume asja juurde. Piitspeenike kooliarst jagab kätte pildid terve inimese ning suitsetaja kopsust. Nende fotode peale teeb vastikusenägu tüüpiline tänapäeva beibe, blondide kiharate ning värvitud silmadega. Kaks seitsmenda klassi tüdrukut vestlevad pilte vaadates hetke omavahel ning viskavad seejärel paberid ülbe näoga laua peale.

„Miks? Ei tea. Pole kunagi mõelnud, et miks? Kuna ma ei ole aastatki järjest suitsetanud olen kindel, et suudaks maha jätta. Aga siis kui raha täiesti otsas, küll siis jätan ka. Aga harjumusest võib-olla, või ma ei tea.. ma tahan seda teha.” 17-aastane neiu, kes suitsetab 2 pakki nädalas, kuid pidudel läheb 1 pakk õhtu jooksul.


Suitsetamine teeb hingeõhu vastikuks, nahk läheb koledaks, riided hakkavad haisema… Jälgin hoolega ruumisviibivaid tüdrukuid. Kas see jutt neid üldse ei liiguta või nad lihtsalt teesklevad ükskõikset nägu? Noori ajab kihistama sotsiaaltöötaja lause, et milline mees tahaks endale mustade silmaaluste ning vanameheköhaga naist.

„Suits aitab närve rahustada. Peale koolipäeva on julmalt hea seda teha, sest see nagu tõesti maandaks hullult pingeid.” 17-aastane neiu, kes suitsetab paki päevas.

Kaks vanemat, 14-aastast poissi vaatavad arsti ning sotsiaaltöötajat totaalselt tülpinud näoga. Sellise näoga ei vaadata vist isegi õpetajat tunnis. Veidi elevust tekitab fakt, et suits sisaldab putukamürki. Ülejäänud ained noori ei liiguta, arvatavasti keegi lihtsalt ei tea, mida need võõrapärased nimetused tähendavad. Aga putukamürk, palju seda seal on, miks ta seal on, mida ta mulle teeb? Huh, vähemalt ükski asi, mille peale ruumisviibijad huvi üles näitavad! Kohutavad pildid igasugustest haigustest neid igaljuhul ei liigutanud. Mul isiklikult ajasid need fotod küll südame pahaks.

„Muidugi olen proovinud ka loobuda, aga lõpuks olen siiski alla andnud ja mõelnud, et mis see üks suits ikka teeb, ühest saab kaks ja nii edasi.” Noormees, kes on 8 aastat regulaarselt suitsetanud.

„Kas küsimusi on?” Vist ei ole. Sest kõik juba nihelevad oma kohal, saaks juba kiiremini minema. Ja üllatus üllatus, rutuga pannakse joped selga ning välja… suitsu tegema. Niipalju oli siis kasu sellest tunnist ajast, mille jooksul mina endale mitu korda üle kinnitasin, et suitsusõltuvusse ma langeda ei taha.

Thursday, July 15, 2010

Advokaat versus kindlustusselts


Advokaat versus kindustusselts:

Antud juhtum leidis aset USAs, Charlotte linnas, North Carolina osariigis. Advokaat oli ostnud karbi väga haruldaseid ja kalleid sigareid, mille ta ära kindlustas, sealhulgas ka tules hävimise vastu.

Olles kuu ajaga ära tõmmanud terve karbitäie neid haruldasi ja kalleid sigareid, esitas advokaat kindlustusseltsi vastu hagi. Oma kahjunõudes teatas ta, et sigarid hävinesid mitmekümnes pisemas tulekahjus. Kindlustusfirma keldus maksmast, tuues välja, et sigareid tarvitataksegi neid põlema süüdates.
Advokaat andis firma kohtusse ja... VÕITIS!

Hoolimata sellest, et kohtunik nõustus täielikult kindlustusettevõttega, et kahjunõue on tobe, teatas ta ka, et advokaadil on tõendusmaterjalina poliis, mille kohaselt oli selts kindlustanud need tules hävimise vastu, ilma põlemise tingimusi täpsustamata ja seepärast tuli otsustada kohtusse kaevanud advokaadi kasuks.

Et mitte läbida pikka ja kulukat protsessi ning edasi kaevata, otsustas kindlustusettevõte nõustuda kiirmenetlusega ja maksta advokaadile 15000 dollarit kahjutasu sigarite eest, mis hävisid kümnetes väikestes tulekahjudes.

Kuid advokaadi kahjuks ei olnud lugu veel siinkohal lõppenud...

... Peale seda, kui advokaat oli oma tšeki rahaks vahetanud, lasi kindlustusfirma ta arreteerida 24 tahtliku süütamisjuhtumi eest.

Tõendina kasutati advokaadi eelmist hagi ja eelnevalt antud tunnistust ja ta mõisteti süüdi kindlustuspettuse ja tahtliku süütamise eest ning mõisteti 24 kuuks vangi ning talt mõisteti välja 24000 dollarit.

Midagi sellist võib juhtuda ainult ameerikas!

Tõenäoliselt on tegemist küll linnalegendiga, kuid mõnes mõttes oleks tore, kui see oleks tõestisündinud :)